Mida arvavad oma maal toimuvast süürlased ise?

Samari jaoks võrdub Venemaa sekkumine Süüria okupeerimisega, samas on see mõne teise kodaniku jaoks see täiesti loomulik asjade käik, arvestades kahe riigi aastatepikkuseid suhteid. Damaskuse ja Moskva suhted on tugevad juba sellest ajast, kui Bashari isa Hafez (presidendina võimul aastatel 1971-2000) rajas strateegilist ja sõjalist partnerlust Nõukogude Liiduga.

„Nõukogude ajast saati on venelased pidevalt kasvatanud siin oma kohalolu ja süvendanud suhteid Süüriaga,“ räägib Damaskuse elanik, muusik, kes on õppinud vene õpetajate käe all. „See, milliseks on olukord maailmas muutunud viimastel kümnenditel, on Venemaad ja Süüriat veelgi teineteisele lähendanud. Venelasi on siin riigis palju ja nende mõju on palju suurem kui Lääne esindajate oma.“

Vene mõju

Koostööl Venemaaga on läbi aegade olnud eri vorme, mis on peamiselt sõjalised, kuid näiteks on paljud Vene firmad saanud soodsaid lepinguid nafta-gaasi sektoris ja teistes tööstusharudes.

Vene kohaololu on nähtav isegi Damaskuse arhitektuuris. Homsi linna viiva magistraali ääres kõrgub vene spetsialistidele ja nende peredele ehitatud elumaja, mida on massitiražeeritud ka linna teistes piirkondades. Damaskuse Vene kultuurikeskus on koht, kus paljudel süürlastel on olnud võimalus tutvuda vene kultuuriga, õppida seltskonnatantse ja mekkida vodkat.

Kultuurikeskuses õppivatele süürlastele võimaldati stipendiume ja haridustoetust. Paljud neid hüvesid kasutanud on seotud Süüria võimuladviku ja valitseva parteiga. Räägitud on ka sellest, et osad stipendiaadid naasid Venemaalt lihtsalt ostetud diplomiga, et seejärel saada tööle juhtivale kohale valitsusringkonnas või hariduses.

„Sõjaline ja kultuurisfäär olid soliidsemad, aga teistes valdkondades oli palju korruptsiooni,“ meenutab anonüümsust palunud muusik. „Näiteks ei läinud me kunagi Venemaa diplomiga arsti juurde, sest me ei usaldanud tema haridust.“

Maad ei ole enam